Tartu 8. Keskkool
1957-1970
Uus kool alustas tööd septembris 1957.a kahes õppehoones: Kesk tänava vanas koolimajas ja Salme tänava koolimajas
Esimene direktor Aino Pärss (Talvistu) juhtis kooli aastatel 1957-1966
10.oktoobril 1957.a avati pidulikult uus õppehoone
Augustis 1959 ilmus legendaarse kirjandusõpetaja Vello Saage (1922-1991) eestvedamisel koolialmanahhi TIPA-TAPA esimene number, mida Vello Saage toimetas kuni aastani 1977 (nr 16).
1960.a sõlmiti õpetajate Maria Lillo ja Hildegard Antoni initsiatiivil sõprussidemed Kaunase 8.Keskkooliga, mis kestsid 2007. aastani.
Septembris 1965 alustasid tööd kirjandusklassid. Vello Saage juhendas kooliteatrit ja kõnekoore, korraldas kirjanduspäevi ja kirjanduslikke matku.
Kirjandusklasside lõpetajaid, Vello Saage õpilasi:
kirjanik ja lavastaja Mati Unt (IV lend, 1962),
eesti keele ja kirjanduse õpetaja Hiie Münt (Peetsmann, V lend, 1963),
näitleja ja laulja Malle Pärn (V lend, 1963),
eesti keele ja kirjanduse õpetaja Madis Paide (VI lend, 1964),
kirjanik Mari Vallisoo (X lend, 1969),
laulja Tarmo Urb (XI lend, 1970),
kirjanik Mihkel Mutt (XII lend, 1971),
ajakirjanik Ülo Russak (XIV lend, 1973),
näitleja Hannes Kaljujärv (XVI lend, 1975),
ajakirjanik Aarne Rannamäe (XVII lend, 1976),
eesti keele ja kirjanduse ning soome keele õpetaja Helja Kirber (XX lend, 1979)
Kirjandusklasside kõrval töötavad edukalt autoklassid kuni 1985.a. Õpetajateks olid Toivo Pärt ja Uuno Vaher. Uuno Vaher õpetas ka joonestamist ning poiste tööõpetust ja tema loodud on ka kooli tööõpetuse klass.
Aastatel 1966-1985.a oli kooli direktoriks Harri Tammpere
1966. -2002.a töötasid koolis muusikaklassid. Õpetajad Raissa Põder (klaver), Eha Majas (akordion), Hilja Helmoja (klaver, plokkflööt), Ingrid Rammu (klaver, plokkflööt) jt
1967.a tuli tööle füüsikaõpetaja Vello Punning, kelle juhendamisel alustas õpilaste fotoring, mis tegutses 1997. aastani.
Johannes Semperi nimeline Tartu 8.Keskkool
1970-1991
Johannes Semperi nimi omistati koolile kirjanduslike saavutuste eest.
1977.a alustasid tööd 8.keskkooli õpilastest moodustatud Eesti Õpilasmaleva rühmad Lätis. Rühmakomandöriks oli 1985.aastani saksa keele õpetaja Hildegard Anton.
Töö-ja puhkelaagri (TPL) rühmad töötasid Tartumaal Rannus. Juhendaja Helja Helmoja.
1979.a kirjutas Tarmo Urb (XI lend, 1970) „Koolilaulu“, mis hiljem sai autori nõusolekul Forseliuse Gümnaasiumi lauluks.
1980.a tuli vilistlane Jaak Uudmäe (XIII lend, 1972) Moskvas olümpiavõitjaks kolmikhüppes.
Aastatel 1985-2004.a oli kooli direktor Paul Lääne.
1986. a alustati soome keele õpetamist kirjandusklassides, hiljem kõigile gümnasistidele. Algas koostöö Soome Instituudi ja Soome suursaatkonnaga Eestis.
1990.a sõlmiti direktor Paul Lääne eestvedamisel sõprussidemed Kepleri Gümnaasiumiga Freudenstadtis Saksamaal, mis kestsid 2007.aastani.
1991.-1997.a jätkas kool taas Tartu 8.Keskkooli nime all.
1992.a sõlmiti õpetaja Helja Kirberi algatusel sõprussidemed Lahti Gümnaasiumiga Soomes.
1993.a sai alguse iga-aastane Vello Saage nimeline luulekonkurss.
1995.a pandi alus Tartu linna ja maakonna näitemängupäevadele. Algatajateks ja korraldajateks õpetajad Tea Kõverik ja Marika Tein. 2007. aastast on näitemängupäevad Tartu linna egiidi all.
Abiturient Leonid Tolstov (XXXVII lend, 1996,a) saavutas Budapestis I koha rahvusvahelisel saksa keele olümpiaadil tavakoolide arvestuses (juhendaja Paul Lääne).
1996.a loodi õpetaja Helja Kirberi abiga sõprussidemed Forssa Lütseumiga Soomes, mis kestsid 2007.aastani.
Tartu Forseliuse Gümnaasium
1997-2013
1997.a asutati Forseliuse Gümnaasiumi (8.keskkooli) vilistlaste ja õpetajate poolt Vello Saage sihtkapital.
Kooli vilistlane, keskkooli kuldmedaliga lõpetanud eesti keele ja kirjanduse ning soome keele õpetaja Helja Kirber (töötas koolis 1989-2009) valiti Tartu linna ja vabariigi Aasta Õpetajaks ja kutsuti presidendi vastuvõtule.
1999.a valiti keemiaõpetaja Aivar Vinne (töötas koolis 1991-2008) Tartu linna ja vabariigi Aasta Õpetajaks.
2000/2001.-2001/2002.õa õpetas inglise keelt USA Rahukorpuse vabatahtlik Christina Jane Meiling Byrne. Algas koostöö USA Suursaatkonnaga Eestis.
2001.a maikuus toimus „15. sajandi päev“ põhikooli õpilastele. Peakorraldaja eesti keele ja kirjanduse õpetaja Hiie Münt
2002/2003.õa õpetas inglise keelt Fulbrighti programmi vahetusõpetaja Zsuzsanna Nemeth USAst.
2002.-2009.a toimusid gümnaasiumiõpilastele mõeldud kirjandusteoste arvustusvõistlused. Korraldajaks õpetaja Helja Kirber. Arvustusvõistlusi toetas Soome Instituut.
2005.a valiti direktoriks Tiiu Millistfer.
2005.a algas koos Forssa Gümnaasiumiga osalemine programmis „Sõpruskoolid Euroopas/e-twinning“, kokku võeti osa kolmest projektist. Juhendaja oli Helja Kirber.
2005.a sügisel viidi gümnaasiumis sisse rekreatsioonikorralduse õppesuund koostöös Tartu Kutsehariduskeskusega.
2005.a veebruaris kutsuti Forseliuse Gümnaasiumi õpilaste delegatsioon Luxembourgi Euroopa Noorte Foorumile Eestit esindama. Esimeses delegatsioonis olid õpilased Lilian Mengel (46.lend, 2005), Erki Ilves ja Teiko Reili (47. lend, 2006). Kooli delegatsioonid osalesid kokku viiel foorumil. Koordinaator oli õppealajuhataja Sirje Tarraste.
2006.a kevadel võitis e-Twinningu projekt „Naabrite kunst ja kirjandus 21.sajandil“ Tiigrihüppe SA korraldatud üleriigilisel võistlusel esikoha ning õpilasesindaja Andra Namm kutsuti Saksamaale Aachenisse Karl Suure auhinna tseremooniale. Projektijuht Helja Kirber tunnistati Aasta võõrkeeleõpetajaks 2006.
2007.a algas viljakas koostöö Sihtasutusega Noored Kooli.
2007.a viidi põhikoolis alates 7.klassist sisse kirjanduse ja meedia õppesuund ning looduse õppesuund koostöös Tartu Loodusmajaga.
2007.-2013.a õpetatakse gümnaasiumiosas neljanda võõrkeelena hispaania keelt.
2007. aasta novembris tähistas kool piduliku aastapäevapeoga „LÄBI VIIE KÜMNENDI“ oma 50. juubelit Vanemuise kontserdisaalis.
2007.a ilmub kogumik „Ühe sõpruse lugu – Geschichte einer Freundschaft“ , mis on kokkuvõtteks 15-aastat kestnud koostööle Kepleri Gümnaasiumiga Freudenstadtis Saksamaal, koostajad õpetajad Hildegard Anton, Meeri Kougia, Mart Niklus, vilistlane Tarmo Meister.
Eesti keele ja kirjanduse õpetaja, Vello Saage õpilane ja elutöö jätkaja Madis Paide valiti Tartu linna Aasta Õpetajaks.
7. veebruaril 2008.a avati koolis Mati Undi ja Vello Saage bareljeefid, autor Airi Taniloo-Bogatkin.
2008.a kevadel toimus I Vene Laulu Festival. Traditsioon kestis viis aastat ja lõppes 2012.a kevadel juubelifestivaliga. Traditsiooni algatajateks ja festivali korraldajateks olid vene keele õpetajad Natalja Sahharnaja ja Ljudmila Melnikova.
2008.a toimus I üleriigiline Ideelaat, mida korraldasid rekreatsioonikorralduse õppesuuna õpilased ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Malle Partsioja juhtimisel. Kokku toimus 6 Ideelaata.
2010.a tunnistas Noorte Meediaklubi Forseliuse Gümnaasiumi kooliblogi FoYou Eesti parimaks. Juhendaja oli meediaõpetaja Lauri Tankler.
Aastatel 2010-2012 osales Forseliuse Gümnaasium Tartu Ärinõuandla projektis Ettevõtlik Kool. Õpilaste projektikonkursil Jõhvis võideti Ideelaada projekti eest rahaline auhind 3000 krooni. 2011.a projektikonkursil Tartus võideti 3 esikohta:
1) Vene Laulu Festival (juhendasid õpetajad Natalja Sahharnaja ja Ljudmila Melnikova),
2) Loovuse töötuba (juhendas õpetaja Mariliis Tulit),
3) õpilasesinduse korraldatud Jõulu(v)alguse perepäev (juhendas huvijuht Epp Rattasep)
2011. a kevadel toimus järjekorras 40.kirjanduspäev.
2011.a algas kooli reorganiseerimine põhikooliks, ei avatud 10. klassi.
2012.a kevadel toimus 41.kirjanduspäev „Näitleja + kirjandus = näitekirjandus“.
2012.a sügisel jätkub kooli reorganiseerimine põhikooliks, ei avatud 10. klassi.
2012.a valitakse Tartu linna Aasta Õpetajaks inglise ja vene keele õpetaja, haridustehnoloog ja karjäärikoordinaator Sirje Tarraste.
2012.a oktoobris osaleti edukalt Tartu linna I loovtööde päeval, mille korraldas Tartu Kommertsgümnaasium. Õpilasi juhendasid õpetajad Riinika Rosanov, Ingrid Rammu, Malle Partsioja, Hannes Lõhmus, Anne Tamm, Kristi Mumm.
2012.a novembris tähistab kool oma 55. juubelit kontsert-etendusega „KOLLASE KASSI RADADEL“ Vanemuise Kontserdisaalis.
2012.a novembris ilmub viimane Forseliuse gümnaasiumi õpilastööde almanahh TIPA-TAPA, mis kannab järjekorranumbrit 22.
2012.a novembris ilmub esimene õpilaste uurimuslike tööde kogumik „Uurimuslik õpe avardab silmaringi“.
Tartu Forseliuse Kool
Septembrist 2013 jätkas kool tööd põhikoolina ning nimetati Tartu Forseliuse Kooliks.
Alates 2015. aasta septembrist asus direktori ametikohale Jüri Sasi, kelle eestvedamisel toimusid koolis suured muudatused. Samal aasta septembris alustas õppejuhina Kristi Mumm, kelle eestvedamisel hakati välja töötama koostöös AHHAA Teaduskeskuse ja Tartu Ülikooliga Ahhaalikku koolimudelit.
2018. aasta augustis loodi kooli arendusjuhi koht, mida asus edukalt täitma Kadri Saaremaa.
2018. aastal liitus kool Liikuma Kutsuva Kooli programmiga, mille raames koolitati välja õpilastest mängujuhid, kes hakkasid läbi viima iga nädal koolisiseseid mänguvahetunde.
2018. aastal liituti ka Alustavat õpetajat toetava kooli programmiga.
2019/2020 osaleb Tartu Forseliuse Kool tulevikukooli programmis.
2019. aastal sai Tartu Forseliuse Kool Tartu linna aasta haridusteo tiitli Ahhaaliku koolimudeli väljatöötamise eest.
2019. aastal sai õppejuht Kristi Mumm presidendi hariduspreemia laureaadiks omistades noore haridustegelase preemia.
2019. aastal ilmus Vello Punningi mälestusteraamat “Ükskord Tartu 8. Keskkoolis. Pilte õpetaja fotoarhiivist”.
1963 Helgi Raudsepp
1965 Enn Sein
1976 Inna Volkova
1977 Airi Liimets
1979 Reet Pruuli
1979 Helja Kirber
1979 Leena Nagla
1980 Merike Kütt
1985 Valmo Vider
1986 Mati Laurson
1987 Anne Aan
1990 Pärtel Piirimäe
1993 Tarmo Kleimann
1999 Hiie Saumaa
2003 Raili Somelar
1963 Reet Tampere
1965 Vilve Kööbi
1966 Viia Keeru
1966 Anu Reemann
1966 Hilja Sikk
1966 Maie Sotnik
1986 Urmas Jõesaar
1986 Kalev Kangur
1986 Andres Kukk
1986 Signe Kure
1986 Külli Lemetti
1986 Liina Ranne
1987 Piret Kipper
1988 Kersti Möls
1989 Kaire Ronk
1990 Siim Uibokand
1990 Kadri Raidaru
1990 Egon Leego
1991 Riina Hämmalov
1991 Imre Kuus
1992 Agra Raitar
1993 Anni Silk
1993 Evelin Schattschneider
1993 Karin Piir
1993 Elin Kont
1995 Liina Silk
1995 Triin Kivisild
1996 Leonid Tolstov
1996 Janno Lahe
1997 Signe Mets
1997 Katre Kont
1998 Leeni Silk
1999 Alar Rikberg
1999 Kirsti Hermann
2000 Marju Kleemann
2001 Margo Saaremets
2004 Indrek Viil
2005 Lilian Mengel
2006 Anu Ader
2006 Birgit Sisask
2007 Maarja Austa
2008 Kristel Ets
2008 Maria Suvi
2009 Kärt Lehis
2009 Märt Lõkov
2010 Tiina Lall
2010 Jane Pang
2011 Tuuli Huhko
2011 Inge Undrits
